Välismaal on käsitöö juba aastaid uus jooga ning kudumine ei ole kindlasti vanaemade hobi. Ülevaade kolmest säravast staarist, kellel varraste liigutamine pole mingi raskustükk.
Scarlett Johansson
Scarlett on kaasdisainer organisatsioonile City of Hope (tõlkes Lootuse Linn), mis võitleb vähi, diabeedi, HIV/AIDSi vastu.
Catherine Zeta-Jones
Catherine on kuduma õpetanud ka Antonio Banderase!
Sarah Jessica Parker
Näitleja, kes sagedasti armastab avalikes kohtades vardaid klõbistada.
Sarah Jessica on tunnistanud, et talle meeldib väga telekat vaadata ja samal ajal kududa, aga ikka juhtub, et põneva saate ajal lähem paar silma kaduma. Kas tuttav tunne?
Testi, kas oled kuduja. Pildil on üks põhimõtteline viga, milline?
Kollektsioonid on vahvad ja iga hooaeg tulevad erinevad tegijad nagu eriliigis seened metsa all välja uute toredate kollektsioonidega. Minu jaoks on see kergelt ebatabane sõna. Tegelikult Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi on kollektsioon ühelaadsete esemete süstemaatiline kogum – lihtne ja konkreetne, ilma mingi maagiata.
Minu jaoks teeb kollektsioonist kollektsioon selle tegemise protsess, kus iga materjal, toode, detail ja terviku kokku sobivus on hoolikalt läbi mõeldud ning seal sees on sõnum või lugu. Jah, see viimane on minu jaoks oluline, miski mis ajendab loojat looma. Uue kollektsiooni sõnumist räägin kindlasti järgmises postituses lähemalt, aga küsimusele, miks see nii kaua aega võttis, koguni 5 aastat, võin vastata küll.
Käsitöö on elustiil ning ma ei ole seda kunagi soovinud toore jõuga survestada ega käsu peale teha. Jah, olen varasemalt mõelnud, et peaks tegema ja just seetõttu on see seisma jäänud. Sisemine soov peab olema. Nüüd, kus olen kuus aastat pea igapäevaselt käsitööd teinud, enda jaoks juba loendamatul arvul mütse, papusid, kindaid ja muid kudumeid, mässanud just mudelitega, et need oleks kõikse parema istuvuse ja pika kasutusajaga, kasvanud õpipoisist meistrist, siis nüüd ongi see sisemine tunne olemas. See on nagu lapse kasvatamisega, keda ei saa jõuga sundida iseseisvalt magama või potil käime. Ühel hetkel on tal huvi ja soov seda ise teha. Nii käis ka minuga.
Kuidas valmib kudumite kollektsioon?
Mainisin eelnevalt, et kollektsiooni tegemine on protsess ja minu jaoks koguni poole aastane protsess. Natuke detailsemalt ka.
Detsember – materjali valik
Käsitöömeistrina algab kudumite kollektsioon alati lõngast. Seda ei vali ma tooni, vaid materjali järgi. Kriteeriumiks on materjali pehmuse ja vastupidavuse tasakaal. Jah, võib teha tooteid imepehmest villast, kuid kui see kandmisele vastu ei pea, siis ei sobi. Samuti võib valida kareda täisvillase lõnga, mis peab vastu ka 10 aastat, aga kui beebi seda selga pannes nutma hakkab, siis ei saa seda valida.
Nannipunga uue kollektsiooni lõnga, mille ma ärisaladuseks jätan, olen kaua oodanud. Extra fine meriinovill, mida saab kanda palja naha peal ning ei lähe kandes topiliseks. Värvikaart on imeline ja samas toonis lõngad on saadaval kolmes erinevas jämeduses. See viimane on luksus, mida kaua oodanud olen. Nüüd saangi teha karupüksid keskmise jämedusega longast ja kampsuni peenest lõngast ning komplekt on ühes toonis.
Jaanuar – testimine
Aastatega olen õppinud, et uut lõnga peab testima. Ei saa nii, et teed tooted valmis ning alles hiljem avastad, et lõng kandmisel venib liiga palju, annab värvi või peale esimest pesu kaotab vormi. Esimesena testingi, ega lõng värvi ei anna. Teisena katsetan lapsel kasutuses. Lõnga testijaks on mu oma väike poeg, kellele täiesti tavalise mütsi teen ning lasen seda korralikult lörpida. Nii saigi mu viieaastane poeg endale üle pika aja valge mütsi, mis sellisele vanusele kõige praktilisem just ei ole, sest vaja puu otsas ronida ja samblal kukerpalle teha. Igatahes sai lõng korraliku pesemistesti ka lisaks. Lõng läbis kõik edukalt ning võib nüüd julgelt uue kollektsiooni lõngana särada.
Veebruar – esimesed mudelid
Esimesed mudelid on alati kootud riided ning mütsid, papud ja õmblustooted lähevad paika nende järgi. Ma ei ole see, kes joonistab kogu kollektsiooni paberil ette, ma pean ennast suhteliselt kehvaks joonistajaks. See eest on mind õnnistatud väga hea visuaalse kujutlusvõimega ning peas mustreid, värve ja mudeleid paika panna on minu jaoks lihtne. Esimene mudel kipub reeglina kõige keerulisem olema. Kui see saab valmis, siis ülejäänud kollektsioon valmib sujuvalt ning iga valminud uue tootega tuleb inspiratsiooni juurde.
Märts-Aprill – koolitamine
Kudumitele teen ma ise juhendid, mille järgi mu kaks käsitöömeistrit Nadja ja Piret lisaks minule hakkavad tooteid valmistama. Standard on lihtne – klient ei tohi eristada, kas toode on minu või käsitöömeistri tehtud. Iga toote vaatan enne välja saatmist isiklikult üle. Selle taseme saavutamiseks teen ise näidise ette ning esimese uue toote koos, et saaksin kõik vajalikud tehnikad ette näidata.
Mai-juuni – toodete valmistamine ja viimased uued mudeleid
See on juba aeg, kus paralleelselt käib töö toodete tegemisega ja veel valmivad viimased mudelid. Õmblustöö jääb viimaseks. Kui Nannipunga kollektsiooni kudumitega on otsitud klassikalist ja aegumatut joont, siis õmblustööga anname kollektsioonile lapselikku ja rõõmsat sädet juurde. Nagu meie suvises tüdrukute lillemere kleidis, siis ka uues kollektsiooni on silmapaistva mustriga kangad, mis sobituvad värvidelt ja mustrilt kudumitega. Uues kollektsioonis on ühildatud ajatud kudumid efektsete kangastega, luues elegantselt lõbusa stiili väikelastele.
Juuli – pildistamine
Pildistamine võõraste lastega oli uus kogemus. Ma ei ole eelnevalt kunagi pidanud modelle valima ja beebide puhul, kes kõik nii armsad, on see eriti raske. Süda tilkus verd ja nii kahju oli ära öelda. Kokkuvõttes tegin valiku lihtsalt – üks poiss ja üks tüdruk, kes järgmine päev ärgates esimesena meelde tulid, valituks saidki.
Pildistamine kahe beebiga on tõsine trall ja vist minu elu ühed kiiremad 2,5 tundi. Ma tänan väga väikseid modelle, kes visalt vastu pidasid ja fotograaf Jaana Süldi, kes oli justkui leebe tuul oma kaameraga.
Järgmine nädal avaldan uue kollektsiooni ja see tuleb epoodi müüki. Kes nii kaua oodata ei kannata, siis kogu uus kollektsioon on väljas juba see laupäev toimuval Liivakaru lastemoe päeval Pärnus. Kohtumiseni seal!
Tere kallis lugeja, kui Sinul endal või kallil lähedasel on sündinud/sündimas väike beebi, kes endale mõnusaid villaseid riideid sooviks ning ka Sul endal on südames väike unistus end käsitöös proovile panna, siis on see artikkel just Sinule. Järgnevalt selgitan etapiliselt, kuidas võiks üks idee beebikudumist teostuseni jõuda. Annan vihjeid, kust leida sobivaid juhendeid ning milline sobib algajale. Selgitan, kuidas valida beebile sobilik lõng ning milliste varrastega beebikudumeid tehakse. Annan ka vihjeid, kuidas vältida levinumaid vigu.
Juhendi valik
Valimisel tuleb eelkõige lähtuda enda oskustest. Juhul kui viimati sai käsitööga kokku puututud kooliajal, siis kindlasti soovitan valida eestikeelse juhendi. Võõrkeeles juhendid on reeglina esimest korda raske lugeda ja ka ülesehituselt erinevad näiteks Suurbritannia ja USA käsitööliste omad kohalike meistrite kirjutatust. Isegi kui Sa inglise keelt väga hästi valdad, siis käsitööalased terminid ajavad algul segadusse.
Kust leida head juhendit?
Soovitan vaadata Drops Beebi juhenditest või eestikeelsetest käsitööajakirjadest, mida tasub näiteks raamatukokku uurima minna. Algajal soovitan valida lihtsa lõikega mudel ehk kus ei ole keerukat mustrit või ka näiteks raglaanlõiget. Ideena võib kampsuni kududa ka ripskoes, saab ruttu valmis ja ka ebaühtus, mis algajal parempidi kududes silma hakkaks, ei paista välja.
Lõnga ja varraste valik
Kui täiskasvanu riiete puhul on kasvav trend valida jäme lõng ja vardad, siis beebi riietega on see vastupidi: mida peeneb lõng ja vardad, seda parem kudum tuleb. Reeglina on hea beebilõng varrastele 2,5-3,5. Selline kudum on beebil seljas imekerge ning beebi saab ennast häirimatult liigutada. Ideaalis võiks valida sama lõnga, mis juhendis, kuid sageli ei ole kohalikus poes antud lõnga müügil või ka värvisoov ei vasta selle lõnga valikule. Sellisel juhul tuleb leida juhendis olevale lõngale sarnane lõng. Igal lõngal on peal kudumistihedus (näitab palju ridu ja silmuseid mahub 10-le sentimeetrile) ning soovitav varraste jämedus. Ka igas korralikus juhendis on sama info olemas. Poodi minnes tasub kindlasti juhend kaasa võtta ning meie käsitööpoodide müüjad on väga kompetentsed aitama.
Milline on hea beebilõng?
Reeglina on beebilõnga valikus rohkem akrüüllõngu, kuid kindlasti ei tasu eeldada, et selline lõng on parim. Omal ajal, kui veel 100% villased lõngad tundusid karedad, oli akrüüllõng väga populaarne valik beebidele. Ajad on muutunud ning pea iga lõngatootja valikus on siidpehmeid täisvillaseid lõngu. Meriinovill on isegi nii siidiselt pehme, et sobib kanda ka palja naha peal. Isiklikult soovitan kindlasti valida villasisaldusega lõnga, ka 70% villa ja 30% kunstkiudu sisaldavad lõngad on head. Mina kasutan 100% villaseid lõngu, sest katsudes on need mõnusad ja villane lõng peab kandmisele vastu. Näiteks on villased riided ilusad kandmiseks ka teise lapse seljas, kuid akrüül mitte. Pealegi tehakse akrüüli kilekottidest! Käsitööl on hindamatu väärtus ning sageli hoitakse neid kudumeid alles ja antakse edasi põlvest põlve. Villane lõng ei kaota ajas väärtust ja kui juba teha käsitööd, siis parimast materjalist.
Kudumise alustamine
Kui on olemas sobiv juhend, lõng ning vardad, siis esimese asjana tuleb teha proovilapp, isegi siis kui lõng on sama! Inimesed koovad erinevalt ja isegi ühesilmuseline erinevus kudumistiheduses teeb beebikampsunist number suurema või väiksema suuruse. Mõõda ära oma kudumistihedus ning kui see langeb kokku juhendiga, siis asu aga julgesti täpselt juhendi järgi kuduma.
Mida teha, kui kudumistihedus on juhendis nõutavast suurem?
Reeglina aitab sellistel juhtudel, kui võtta pool numbrit väiksemad vardad. Kui sellest kasu ei ole, siis tuleb juhendis olevad silmad ümber arvutada, sellest juttu allpool.
Mida teha, kui kudumistihedus on juhendis nõutavast väiksem?
Proovi pool numbrit suuremate varrastega või arvuta juhend ümber.
Kuidas arvutada juhendis olevaid silmuseid ümber?
Abi on lihtsast valemist, selgitan näite abil. Juhendis on määratud, et kudumistihedus 10 cm kohta on 22 silmust ning kootava tüki jaoks tuleb luua 60 silmust. Proovitöö on aga hoopis 24 silmust.
1) Leian juhendis oleva kootava tüki laiuse: Kui 10 cm = 22 s, siis 1 cm = 2,2 s. 60 cm : 2,2 s = 27,27 (leidsime kootava tüki nõutava laiuse)
2) Leiame kootava tüki uue silmuste arvu: Selleks korrutame tegeliku laiuse reaalsete silmuste arvuga 1 cm kohta ehk 27,27 x 2,4 = 65,4 ehk 65 silma.
Loo 65 silmust.
NB! Juhul kui juhend on mustriga, siis tuleb kontrollida, kas muster klapib uute silmuste arvuga!
Kudumi poolte sümeetria
Üks viga, millega ise olen kampsuni juhendamisel kokku puutunud, on see, et kasvatatakse/kahandatakse erineva rea pealt. Kindel reegel on selline, et kasvatada ja kahandada tuleb mõlema külje pealt üheaegselt, samuti peab muster olema sümeetrias.
Abimaterjalid
Kindlasti tasub end varustada korraliku kudumisõpikuga, mille valik raamatukogudes on lai. Soovitan ja kasutan ka ise: Sharon Brant “Kudumine”.
Ma loodan, et oled saanud siit asjalikke nõuandeid ja indu alustamiseks. Loomine on suur rõõm ning soovitan käsitöömaailma avastada samm-sammult: alusta näiteks väikse kaisunukuga ja liigu sealt mahukamate tööde peale. Oluline on saada valmistamisrõõmupisik!
Juhul kui Sul on mõni küsimus beebikudumite valmistamise kohta, siis võid need julgelt kommentaari kirjutada, vastan kindlasti.